Kaugõppe EKSAMIKORD

k a u g õ p e / s e s s i o o n õ p e

Loe see info eksamieelsetel päevadel veelkord tähelepanelikult läbi ja jäta meelde. Esitades eksamil küsimusi, mis on siin juhendis selgelt vastatud . . . . on see juba esimene märk puudulikust ettevalmistusest.

Registreerumine eksamile

Eksamid toimuvad jaanuaris talvise eksamisessiooni ajal.
Registreerumine eksamile toimub Õppeinfosüsteemis (ÕIS) ja algab detsembris.
Otsi Diskreetse Matemaatika eksamiregistreerumist ÕIS-is — alates detsembrist. ( Ära aja eksikombel segamini päevaste rühmade eksamiaegadega )
Kõige tõenäolisemalt toimuvad sessioonõppe eksamid jaanuari esimestel laupäevadel põhialgusajaga kell 10:15. Lisaalgusaegu võib olla ka kell 10:45 ja 11.15 Eksamiaeg on näha ÕIS-is alates detsembrist, siis kui avaneb registreerumine eksamile.
Kui kõikide eksamiaegade peale kokku on registreerumiskohti vähem kui eksamieelduse omandajaid (misjuhul vabade kohtade loendur väheneb täisregistreerumisel nullilähedale või nulliks), siis eksamiaegu või -kohti tekitatakse juurde registreerumisnimekirja.
Registreeruda tohib ka enne eksamieelduse omandamist, misjuhul on vaja eksamieelseks päevaks eksamieeldus siiski omandada.
Kui näed ÕIS-is, et soovitud eksamipäevale on jäänud 0 vaba kohta — siis ikkagi tohib e-mailiga küsida, et võimalusekorral sooviksid eksamile tulla just sellel (juba täitunud) päeval. Enamasti on võimalik lisada juurde sellele päevale mõned kohad veel - misjärel muutub sinna registreerumine ÕIS-is taas võimalikuks.
Kui eksamipäevaks ei ole omandatud eksamieeldust, siis (võimalusekorral) kustuta ennast registreerimisnimekirjast hiljemalt päev enne eksamipäeva — sest siis jääb see päev eksamile tulemata.

Vähemalt kaks eksamikorda peaksid toimuma sellisel ajal, kus ei toimu samal ajal sellel rühmal muude ainete eksameid.
Kui kõikide eksamiaegade selgumise järel avastab rühm ennast olukorras, kus Diskreetse Matemaatika teatatud eksamiaegade hulgas ei leidu k a h t e sellist eksamiaega, mis ei kattu ühegi teise aine eksamiga — siis teata õpetajale sellisest olukorrast.
Kui Diskreetse Matemaatika eksamiaegu on plaanitud ainult 2 päeval, siis need mõlemad peavad olema sellisel ajal, kus muid eksameid (sellel konkreetsel rühmal) pole.
Sama päeva eksamiajad (näiteks 10:15 10:45 11:15 ) ei ole mitte "3 erinevat eksamit" (kuigi ÕIS neid nii näitab) — vaid nad on füüsiliselt "sama eksam" : osalejate 3 erineva saabumiskellaajaga.

Arvutiklass ICT-501 : juurde pääseb ainult õige trepikoja kaudu ! — t a g u m i n e (kaugem) trepp ICT majas

Eksam toimub arvutiklassis — tavaliselt ICT-501 (5. korrusel).
Sisene ICT majja (Akadeemia tee 15a) maja ees peauksest.
ICT-501 klassi saamiseks tuleb ICT majas üles tulla tagumise (kaugema) trepi või liftiga — mitte välisukse juures oleva (lähima) trepikoja kaudu.
Tulles vale trepikoja kaudu (vale liftiga) ICT-maja 5. korrusele — avastad ennast suletud ukse taga ja pead alumiste korruste kaudu teiselepoole (maja vastaspoolele) õigesse trepikotta minema.
"Tagumisest trepist üles" e i t ä h e n d a , et ICT majja tuleks siseneda majataguse mingi ukse kaudu.

Arvutiklassis on olemas riiete GARDEROOB

Vähesed teavad, et arvutiklassis ICT-501 on klassi tagaotsas olemas sissekäik jopede-mantlite garderoobi. Soovikorral võib riideid hoida ka (näiteks) oma tooli seljatoel või arvutiklassi uksejuures koridoris seisvas riidenagis.

Mis kell on õige aeg saabuda eksamile?

Saabuda sobib täpsusega +/- 15 min. teadaoleva (registreerutud) algusaja suhtes: sobiv saabumise "ajaaken" on 30. min.
Kui algusajaks on 10:00, siis sobib saabuda vahemikus 9:45 . . . 10:15
Saabumise sellise "ajaakna" olemasolu tähendab, et eksamile võib saabuda (kellaaja suhtes) rahulikult — hiljaks jääda on ligi võimatu. Kui näed, et oled ikkagi hiljaks jäämas ka selle avara 30-min ajaakna suhtes — siis ikkagi ei pea tulles liigselt kiirustama / tormama : IAX0010 arvutiklassi eksami isiklik algusaeg pole kriitiline ega pole rangelt täpne.
Saabudes saab kohe alustada ehk arvutiklassi uksetaha (tavaliselt) ei moodustu ootajate järjekorda.
"Liiga vara" kohale jõudes ei pea jääma uksetaha ootama, kuni "registreeritud kellaaeg" kättejõuab. Võib tulla kohe 501 klassi uksepeale. Kui on vabu kohti, siis juhatatakse nendest ühe juurde ja saabki alustada.
Saabudes ajal kui teised on juba alustanud ja ruumis on vaikus — tegutse kah vaikselt. Tooli liiguta aeglaselt, et ta ei kolistaks veeredes teise tooli ega lauajala pihta.

Oota kuni näidatakse kätte õige arvuti

Kui õpetaja on hetkel eemal hõivatud, siis oota uksejuures (või garderoobi juures, kui soovisid riideid sinna jätta). Ära ise istu suvalise (vale) klassiarvuti juurde.
"Õigetel" klassiarvutitel on tavaliselt ekraanil ootamas vastaja REGISTREERIMINE (REGISTER YOURSELF) ja laual ootavad tühjad lehed lahendamise abipaberit.
Enda kontot pole vaja sisselogimiseks arvutisse - iga saabuja juhatatakse ühe arvuti juurde, kus on sisselogimine juba tehtud ja vastaja registreerimisdialoog on juba ootamas ekraanil.

Tea peast oma ÜLIÕPILASKOODI !

Jäta meelde oma üliõpilaskood (selle 6 numbrit), et oskaksid seda peast sisestada klaviatuuril - ilma telefoni kaudu ÕISist järgivaatamata.
(oma õpilaskoodi teadmine on abiks ka tulevikus — ära mõtlegi, et jääd seda kuskilt "maha vaatama" läbi kõikide õppeaastate . . . )

Tudengikoodi kuuest numbrist 2 esimest on ülikooli sisseastumise aastanumber. Oma tudengikoodi meeldejätmise "vaev" seisneb seega kõigest 4 viimase numbri meeldejätmises.
Kui õpilaskoodi ehk matriklinumbri lahter on ekraanil tühi, siis oma üliõpilaskood tuleb sisestada lahtrisse "matriklinumber":
Suutmatus toksida klaviatuuril hetkega oma tudengikoodi . . . . on asjatu takistus ja on eksami kehv algus.
Kui mõnes lahtris on midagi juba kirjutatud: rühm või matr.num, siis jäta see muutmata — ka vale matr.num jäta muutmata (kui see on juba kirjas matr.num kohapeal).
Oma nimi [ Eesnimi Perenimi ] kirjuta nimelahtrisse.

Ära muuda ekraanil ainekoodi IAY0010

Ainekood IAY0010 on juba valitud ekraanil - ja jäta see ekraanil muutmata / puutumata - see on õige (kuigi erineb praegusest kehtivast ainekoodist IAX0010). Kui ainekood on ekraanil üldse valimata, siis vali IAY0010 (aga mitte IAX0010)
Kui oma täielik nimi ja rühm on kirjutatud, vajuta nupule [EDASI >>] (mis ekraanil on hoopis kujul : [ Proceed ] )
Ülejäänud eksami jooksul toimub arvutiekraanil ainult hiirega klikkimine - klaviatuuri pole rohkem vaja.
(Lisaks ekraanil klikkimisele on vaja abipaberil ka ülesandeid lahendada — oma kirjutusvahendiga)

PRAEGU paistab seesama leht sellisena ehk inglisekeelsena :

Nähes inglisekeelset ekraani, ära hakka sealt otsima kus saab keelt vahetada !?
Keelt e i s a a g i vahetada eksamiarvutis — kuid küsimused hakkavad ekraanile ilmuma eestikeelsetena. Loe siit juba praegu samade algusekraanide eestikeelset varianti — misjuhul võid ENG pikad (sama infoga) tekstid eksamiarvutis lugemata jätta.

Lauale tuleb panna:

fotoga mingi oma dokument lauale nähtavaks: enamasti on selleks mingi kaart
. . . seda kaarti ei tule saabudes kohe näidata uksepeal — mitte nii nagu see pilt siin teeb. Piisab, kui kaart saab olema omajuures laual.
ja
k i r j u t u s v a h e n d vajalik ülesannete lahendamiseks ja abipaberile kirjutamiseks;
(igaksjuhuks võib ka 2 tk. olla: kui on üksainus pastakas, siis see saab tühjaks)
ja
omavalmistatud isiklik A4-abimaterjal (kui üldse tegid sellise omale — info allpool)

(lahendamise abipaber on laual juba varem olemas)

Rohkem ei pea olema laual mitte midagi segavat, sest laual on vähe ruumi: seal asub (segaval kombel) ka lahendamiseks/vastamiseks ebavajalik klaviatuur.

Olles meenutuseks läbilugenud ekraanil näidatava lühijuhendi, vajuta [ ALUSTAN vastamist ] mis ekraanil on näha hoopis nupuna : [ Proceed ]
See lühijuhend on näha ka siin veebilehel- olles seda lugenud siin, ei pea seda lugema enam eksamiruumis ekraanilt. ! Eksamiruumis ekraanil see tekst inglisekeelsena, seega on soovitav lugeda siin juhendis sedasama teksti eestikeelsena.
Siinkohal ära jää seisma ja asjata ootama :
[ Proceed ] võid äravajutada kohe, kui see nupp on ekraanile ilmunud : ei pea peatuma, segaduses ringi vaatama ega ootama luba / käsku jätkamiseks.
Mingit täiendavat alustamiskäsku siinkohal ei pea tulema. [Proceed] nupuvajutus alustabki küsimuste / ülesannete ühekaupa näitamist ekraanil — ehk alustab eksamit.

Kalkulaatorit ei ole vaja ega ei kasutata. Kõik ülesanded lahendatakse paberiga-pliiatsiga või lihtsamal juhul (kui on küsimus, mitte lahendatav ülesanne) - siis vastatakse "peast".
Ka telefoni ei ole vaja mitte millekski.

Abimaterjali võimalus : üksik A4 leht — kas ainult f o r m a a l s e infoga või formaalse + verbaalse infoga

Eksamil tohib kasutada endakoostatud abimaterjali, milleks on üksainus A4 paberileht.
See leht tohib olla kahepoolselt täiskirjutatud või täisprinditud, suvalise tekstisuurusega.

Kui abimaterjal sisaldab ainult formaalseid esitusi : avaldised, võrdused, valemid, tabelid, joonised, diagrammid — siis sellise abimaterjali kasutaja hindeskaala on tavaline : 0 1 2 3 4 5 ehk selline (ilma verbaalse tekstita) abimaterjal ei langeta vastaja hinnet.
Kui abimaterjal sisaldab ka verbaalset infot ehk mistahes t e k s t i (sõnu, lauseid . . . ), siis on vastaja hindeskaala kuni hindeni 4 : 0 1 2 3 4.
Abimaterjali kasutamine ei tähenda "hinde langemist ühe hinde võrra" mistahes hinde korral : näiteks hinnet 4 väärt vastus saabki hindeks 4 — ka abimaterjali kasutamisel.

Pole võimatu, et ka hindeskaala 0 1 2 3 4 (ehk verbaalset teksti sisaldava) abimaterjali kasutaja hindeks otsustatakse hiljem siiski 5 — kuid verbaalse tekstiga abimaterjali kasutamise vabatahtlik otsus tähendab, et õpilane on rahul ka hindega (kuni) 4.
Kui olid omale teinud isikliku A4 - abimaterjali, siis lahkudes see jääb lauale ! — abimaterjali omanik ei võta eksamilt lahkudes seda enam kaasa.
(Kui keegi teeb sessi jooksul selle aine eksamit 2 korda, siis korduseksam toimub i l m a abimaterjalita)

Lahendamise abipaber

Istumiskohas laual on ootamas mõni A4 või A3 paberileht, mis võib olla ka ühe tühja poolega (kui paberi teisele poole on midagi tähtsusetut prinditud / kirjutatud).
Kui abipaberi ühel poolel on midagi juba trükitud või kirjutatud:
avastades abipaberite teisel poolel midagi, mis sarnaneb kah diskreetsele matemaatikale — siis ignoreeri seda mis seal paberi tagaküljel juba kirjutatud / prinditud on — ei pea sellele tähelepanu pöörama ega aega raiskama.
Abiks on selle abipaberi t ü h i (puhas) pool.
Puhtale paberipoolele saab lahendada ekraanil näidatavat ülesannet — kui õige valikvastuse äratundmiseks on vajalik paberil see ülesanne äralahendada.
Eksami lõpul — kõik mis oli laual saabudes, jääb sinna ka lahkudes, sealhulgas ka lahendamise abipaber.
Lahendamise abipaberile kirjutatut ei loeta hiljem ega ei kasutata hindamisel - see oli ainult a b i p a b e r mistahes sodimiseks ja lahendamiseks ja õige valikvastuse äratundmiseks.

Kui abipaber laual siiski puudub või saab täiskirjutatud, siis saab paberit juurdeküsida.
Mistahes probleemi või küsimuse tekkimisel — anna märku õpetajale.

PRAEGU paistab seesama leht sellisena :

Igal hetkel näidatakse ühtainust küsimust või ülesannet.
Vastamiseks vali hiirega õiged checkboxid - üks või mitu õiget.

PRAEGU paistab seesama leht sellisena (EST küsimused / ülesanded ilmuvad ENG kasutajaliidese sees) :

Kuigi kasutajaliidese tekstist enamus on inglisekeelne, siis küsimused ja ülesanded on ikkagi eestikeelsed! Nähes ka küsimusi inglisekeelsetena, oled alustamisel vahetanud ainekoodi IAY0010 ära muuks: mis on selge eksimus eksamijuhendi vastu.
. . . . kes tunneb ennast ENG tekstide keskel ebamugavalt — saab eelnevalt jätta meelde iga nupu tähenduse EST kasutajaliidese piltide abil — mida näed siin juhendis.

Kuigi iga küsimuse juures on täpsustustekst: vali kõik õiged vastused.
. . . . siis enamasti peab vastaja ise äratundma, kas õigeid valikvastuseid sellele konkr. küsimusele saab olla üksainus või mitu.
Mõni küsimus ütleb abistavalt ette, et täpselt 1 vastus on õige või täpselt 4 vastust on õiged.
Vasta kiirustamata, aga samas ka asjatult aega viitmata.
Õige vastamine on olulisem kui kiire vastamine - kuid kiire ja õigesti vastaja näitab seeläbi oma head oskust ja saab hea hinde rutem kätte.
Seega - kui oskad hästi, siis ära unele vastamisel.
Kui ei tea selle küsimuse vastust / ei oska seda ül. lahendada, siis huupi vastamise asemel vajuta [ palun JÄRGMINE KÜSIMUS ] ( Huupi valesti vastamine on halvem )

senivastatud HINDE fikseerimisvõimalus

Kui ekraan pakub (ühel ootamatul hetkel) hinnet, siis selle võib vastuvõtta või mitte vastuvõtta (ehk võib ignoreerida hindepakkumist, jätkates tavalisel viisil vastamist).
Jättes hetkel pakutava hinde vastuvõtmata, ei saa sedasama pakkumist enam hiljem "võtta" (ehk ei saa "tagasi tulla" selle hindepakkumise juurde).
Olles ignoreerinud hindepakkumist, saab hiljem (suvalisel ootamatul ajahetkel) uue hindepakkumise, mis võib olla varasemast kas madalam või kõrgem (või jälle seesama).
Jällegi saab otsustada, kas uus hindepakkumine vastuvõtta või mitte.
Ekraanil näidatav hindekandidaat pole mitte ainult "tänase vastamise eest", vaid see sisaldab / arvestab ka kirjaliku kodutöö ja Moodle' testide tulemust.
Aktsepteerides ekraanil näidatava hinde, ei korrigeerita seda hiljem enam üles ega alla kodutöö ja moodle testide punktide toimel — vaid ekraanil saadud / nähtud eksamihinne ongi lõpphinne kogu aine eest.
Hinde vastuvõtmise järel ehk eksami lõppemisel näed ekraanil teadet:

Ära enam puutu hiirt ega sulge ekraanipilti - jäta ekraan nii nagu ta on.
Võta kõik oma asjad kaasa, et midagi maha ei ununeks klassi — ja võid lahkuda.
Kaasasolnud abimaterjali paberileht ja kogu lahendamise abipaber jääb lauale! - nii kasutamata kui ka täiskirjutatud paber.
(mitte midagi nendest mahajäetud paberitest ei osale hindamisel)

Kui vastamise lõppedes on ekraanil ainult kiri VASTAMINE ON LÕPPENUD ja samal ajal hinnet ei näidata ekraanil, siis tule õpetaja juurde.

KUI jätsid tulles midagi arvutiklassi garderoobi, siis ära unusta oma asju sinna.
Trepikojas mine alla trepist - mitte liftiga, sest lifti saabumise "piiks" kostub liiga valjult eksamiruumi.
Kui soovid siiski liftiga sõita ka allasuunas, siis on hea kompromiss minna trepist korrus allapoole ja vajutada liftinuppu 4. korrusel.
( Saabudes võid üles tulla 5. korrusele ka liftiga — saabuv lift ei piiksu . . . )

Eksami KESTUS ?

Parimad oskajad saavad (hea) hinde kätte ~ 45 minutiga.
Maksimaalne kestus kujuneb tüüpiliselt . . . veidi üle 2 tunni.
Enamike jaoks osutub eksamikestuseks 60 . . . . 90 minutit.
Eksami kestus iga konkr. vastaja jaoks tuleneb mitmest asjaolust:
— kui häid teadmisi näidatakse juba esimestest vastustest alates ;
— millised olid semestri jooksul kogutud staatuspunktid ;
— aeglase vastamise korral (mõteldes / lahendades k a u a iga konkr. ülesande juures) — venitab vastaja ise oma eksamikestuse pikaks.

Vastaja ei pea mõtlema ega muretsema: kuipalju mul on veel jäänud teha? — see ei ole ettemääratud.
Vastaja keskendub pidevalt selle küsimuse / ülesande lahendamisele, mis parajasti ekraanil näha on . . . .

Pärast edukat eksamit — jälgi ilmuvat hinnet ÕIS-is

Eksamil saadud hinne ongi kogu õppeaine IAX0010 tegelik lõpphinne.
Eksamihinne ei ilmu moodle's — kuigi seal on olemas sellenimeline (tühi) veerg hinnete tabelis.
Eksamile järgnevatel päevadel jälgi, kas ÕppeInfoSüsteemis (ÕIS) tekkib nähtavaks õige hinne IAX0010 eest — mille said eksamil.
Kui hinnet ei ilmu ÕIS-is
või
kui ÕIS-is ilmub nähtavaks vale (madalam) hinne, siis teata.
Kui juhtumisi ÕISis ilmub kehtima ekraanil nähtust ühevõrra suurem hinne, siis see ei pea olema "eksitus" : olles eksamil aktsepteerinud oma hindeks ekraanil pakutava hindekandidaadi, võis tegelik täpne vastamiseseis olla kuskil "kahe hinde vahel". Olles eksamil aktsepteerinud ekraanil pakutava (madalama?) hinde, võib hilisemal eksamihinnete "võrdleval normaliseerimisel" see esmavõetud hinne ühevõrra (ootamatult) kasvada (aga mitte langeda). Selline võimalik korrigeerumine toimub tavaliselt ära e n n e hinde ilmumist ÕIS-is: pärast hinde ilmumist ÕIS-is ta ei ole "iseenesest" enam muutumas — seega ei tasu hakata igapäev ÕISis ülekontrollima, ega äkki mu hinne muutunud / tõusnud pole?
ÕIS-is juba ilmunud hinne "muutub" ainult juhtumil, kui tudeng teatab vale / eksliku hinde ilmumisest ÕIS-i
või
kui ta soovis eksamit teha ka teise korra — misjuhul kehtivaks jääb viimase / teise eksamikatse hinne.
Õppeaine "eduka läbimise" hinded (kõikides õppeainetes) on 1 2 3 4 5
Hinne 0 tähendab õppeaine mitteläbimist.

Kas eksamit saab teha mitu korda ?
Vastavalt õppekorralduse reeglitele saab sama aine eksamit teha kuni kaks korda, millest kehtima jääb viimane katse — mille tulemus võib olla esimese eksami tulemusest ka m a d a l a m .

tagasi

. . . soovikorral võid uudistada ka sellesama infolehe ENG versiooni